Kortermajade paremaks majandamiseks on kõvasti arenguruumi

Kuigi suur osa Eestis kasutusel olevatest kortermajadest vajaksid kohe põhjalikku remonti ja kaasajastamist, siis on valminud ka juba esimesed tuleviku nõuetele ( alates 2021. aastast ) vastavad n-ö uue põlvkonna kortermajad. Need on igati innovatiivsed ja tervisliku sisekliimaga hooned, mis suuremahulise energiakulutamise asemel seda pea kogu vajaminevas mahus ise toota suudavad.

Soojustagastusega vent´seade vajab sügisel kindlasti filtrite vahetust

Jättes kõrvale kõik kontrollitult täna kehtivatele nõuetele vastavad ja terviklikult rekonstrueeritud kortermajad, on nii vanema ja isegi äsjavalminud kinnisvara parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas kulgenud üle kivide ja kändude. Põhjuseid ilmselt mitmeid, ühena neist see, et häid ja hoonete tehnilisest seisukorrast tervikpilti omavaid ja nende majandamiseks pikaajalist vaadet luua suutvaid spetsialiste napib. Kogenud ja erapooletute ekspertide kaasamata jätmist asendavad siis osavate müügi- ja ehitusmeeste pakutavad esmapilgul odavamad lahendused. Nii võibki näha eraldi võttes igati kvaliteetseid ehitusmaterjale ja tehnilisi lahendusi äsja remonditud kortermajades, kus paigaldatuna ei täida need pooltki neile püstitatud eesmärkidest või muutes olukorra endisega võrreldes isegi veelgi halvemaks – omanikele kulukamaks.   

Seega vajab jätkuvat selgitamist, milline on meie laiuskraadil elades nii kaasaegne kui ka tuleviku nõuetele vastav kinnisvara. Pole ju korteriühistu juhatuse liikmed, korteriomanikud või kinnisvara ostjad reeglina ise ehitus-, elektri-, kütte-, ventilatsiooni-insenerid ning projekteerijad ühes isikus, et teada täpselt, milliseid materjale, tehnosüsteeme oma kortermajas kasutada ja millal hiljemalt tööd kinnisvara remondiks või kaasajastamiseks ette võtta.

Uuest aastast on ainus kortermajade majandamise vorm korteriühistu. Tegemaks majanduslikult hästi kaalutletud otsuseid, tuleks omanikel kohe hoone ehitajalt või arendajalt vastuvõtmisel või siis hiljemalt korteriühistu loomise hetkest, omada oma vara tehnilisest seisukorrast erapooletu osapoole koostatud kirjalikku ülevaadet.

Tehnilise seisukorra hindaja peab kirjaliku raporti koostamisel olema erapooletu. See tähendab, et ta ei arenda, ehita, müü, remondi ega halda, vaid tegeleb üksnes tehnilise hindamisega. Oma töös lähtub tehnilise seisukorra hindaja vastavast juhendist. Vara ülevaatusel fikseerib ta avastatud puuduste ja kahjustuste tähenduse, mõju ja tõsiduse astme konstruktsioonidele ning võimalikud riskid ja ohud hoone kasutajate tervisele.

Üheselt ja isegi ehituskaugele omanikule arusaadavas vormis koostatud tehnilise seisukorra hindamise raport loob eeldused, et erinevad osapooled, olgu nendeks siis korteriühistu juhatus, korteriomanikud, võimalik korteri ostja ja müüja, saavad asjadest ühtemoodi aru.

Tehnilise seisukorra dokumenteerimine aitab ühtlasi vältida arusaamatusi ja vaidlusi näiteks kinnisvara varjatud puuduste avastamisel, korrashoiuks vajaminevate remonditööde kavandamisel või juba tehtud tööde kvaliteedi hindamisel.

Kui võrrelda tehnilist hindamist ja näiteks kinnisvarahindaja või -maakleri tööd, lähtuvad need erinevatest kriteeriumitest ja kogemusest. Kinnisvara tehnilise seisukorra hindamine eeldab selle teostajalt tehnilist haridust ning pidevat enesetäiendamist, koos pikaajalise praktilise ehitamis- ja remondikogemusega.

Ootan Teie küsimusi - nii positiivseid tähelepanekuid kui kui ka võimalike probleemide kirjeldusi,  igasugune tagasiside on teretulnud! E-post: veiko.valja@gmail.com