Tänapäevased projekteerimis- ja ehitusstandardid kavandavad uue elamu kasutusajaks umbes 50 aastat. Tegelikkuses võib eluiga olla palju pikem – kuid ainult siis, kui kinnisvara regulaarselt hooldatakse.
Eestis on täna kasutusel ligikaudu 20 000 korteriühistute hallatavat korterelamut. Enamik neist on ehitatud 50–70 aastat tagasi. Nende terviklik tehniline seisukord ja tuleviku hoolduskulud on omanikele sageli teadmata.
Meil puudub laiem arutelu korterelamute kasutusea ja ehituskvaliteedi üle. Soomes loetakse hoonete tavapäraseks kasutuseaks 50–75 aastat. Seal on tavaks, et ühistud tellivad iga viie aasta järel tehnilise hindamise ja pikaajalise majanduskava. Seda teeb erapooletu spetsialist, kellel on ehitustehniline haridus ja pikaajaline kogemus kinnisvara hooldamises ning remondis. Hindaja töö põhineb kindlal juhendil. Ta ei oma, müü ega ehita hinnatavat kinnisvara, mis tagab sõltumatuse.
Kui soovid kinnisvara jätkusuutlikult majandada ja eluasemekulusid kokku hoida, tasub küsida:
- millised on hoone ülalpidamiskulud 5, 10 ja 15 aasta pärast,
- kas majale on tehtud terviklik tehnilise seisukorra hindamine,
- kas raporti koostas erapooletu spetsialist,
- kas raport sisaldab pikaajalist majanduskava ja remontide maksumusi.
Kortermajade kaasomandis olevate osade majandamise, tehnilise seisukorra ja ohutuse eest vastutavad seaduse kohaselt korteriühistu juhatus või juriidilisest isikust valitseja. Kaasomandis on kõik see, ilma milleta hoone tervikuna toimida ei saa. Korteriomanike üldkoosolek valib ühistule seaduslikuks esindajaks ja vastutajaks kas füüsilise isiku või vastava pädevusega juriidilise isiku.
Probleem on aga selles, et Eesti seadus ei nõua füüsilisest isikust juhatuse liikmetelt kinnisvara korrashoiu kogemust ega erialast koolitust. Samas on nende vastutus võrdne juriidilisest isikust valitsejaga, kellelt eeldatakse kutselise kinnisvarahalduri pädevust ja regulaarset täiendõpet.
Täna on kutselisi korteriühistu juhte Eestis alla saja. Kutselisi kinnisvarahaldureid, kes enamasti esindavad juriidilisi isikuid, on kaheksa korda rohkem. Tegelik turuvajadus pädevate juhtide ja haldurite järele on aga kordades suurem.
Vähese teadlikkusega haldamine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Vaid mõni kuu tagasi varises ühes 1980. aastatel ehitatud elamus osaliselt sisse viimase korruse korteri raudbetoonist lagi. Väliselt nägi hoone korralik välja, kuid tegelik seisukord oli ohtlik.
Naaberriigis Soomes tekitas palju kõneainet ühe tuntud ehitusfirma reklaam Helsingis. Seal lubati uue kortermaja kasutuseaks 100 aastat. Hiljem tuli firmal täpsustada, et see on võimalik vaid siis, kui hoonet regulaarselt hooldada ja 2–3 korda kapitaalselt remontida.
Korteriomanike üldkoosolek ja ühistu juhatus otsustavad, milliseid vahendeid kasutatakse uute majade majandamiseks või vanade rekonstrueerimiseks. Kõik sõltub teadlikkusest ja vastutusest – kas maja kestab kaua ning millised saavad olema selle ülalpidamiskulud.
Autor: Veiko Välja
Küsimuste tekkides ja kui soovite ühistujuhina või kinnisvaraomanikuna antud teemal rohkem teada saada, siis võtke palun minuga lahkesti ühendust telefonil 5555 0105.
Vaata ka: https://majandus.postimees.ee/8309568/projektijuht-selgitab-kui-kaua-kortermaja-tegelikult-vastu-peab
No comments:
Post a Comment