Koostades korterelamule pikaajalise majanduskava 5-10 aastale, välistame kuluka remondivõla tekkimise.

Lähtudes Euroopa Liidu korterelamute energiakulude vähendamise plaanist aastani 2050, vajaks üks keskmise suurusega ja enne 2000. aastat kasutusse võetud ja remondivõlas Eesti korterelamu juba lähiajal oma ühistu rahakotti vähemalt 1,5 miljonit eurot remondiraha. Millega EL enda struktuurfondide toetuse abil rekonstrueeritud korterelamus Tallinnas või Tartus, kaasneks ligikaudu 100-150 eurot laenumakset korteri kohta kuus (40-50 korteriga elamus), miinus vähenevad küttekulud ja pluss kinnisvara turuväärtuse kasv.

 Rekonstrueerimise toetuse määr 30-50% sõltub kinnisvara asukohast ja puuduolev osa tuleb oma vara korrashoiuks investeerida korteriomanikel. Samas kõigile ei pruugi toetusi nüüd ja praegu jaguda, tuleb võtta järjekorda, kuna oma taskukohasuse ja kasutusea piiri saavutanud korterelamute remondivõlg on kogunenud omanikele ajas märkamatult, moodustades tänase seisuga Eestis tervikuna hinnanguliselt 20-28 miljardit eurot. Milliste vahendite planeerimine, rekonstrueerimise projekteerimine ja nõutud mahus remontideks realiseerumine vajab tublisti aega.

 Nõukaaegsed elamud saavad toetuste abil uue ja parema hingamise

Täna on elamine terviklikult rekonstrueeritud nõukaaegses korterelamus taskukohasem, kui päris uue korteri omandamisel A-energiaklassi kortermajas. Majad, mis ehitati eelmise sajandi 60-90ndatel, saavad toetuste ja laenu abil uue elu ja parema hingamise.

 Korteriühistute teadlikkus, koos sooviga korrashoiu- ja majandamiskulusid kokku hoida, on aasta aastalt kasvanud. Koostades kortermajale pikaajalise majanduskava 5-10 aastale, ühes omanike poolt remondifondi kogutud omavahendite arvelt kaetava pangalaenu toel, saab täita ühistu püstitatud korras- ja kokkuhoiu eesmärgid, välistades sellega kuluka remondivõla tekkimise.

Teadaolevalt moodustavad korteriühistus remondivõla vahendid, mis on vajalikud kortermaja kui terviku korrashoiuks ja remondiks, tagamaks elanike ohutus, hoone energiatõhusus, ligipääsetavus ja nõuetekohane tehniline seisukord - piirdekonstruktsioonid, elekter, küte, vesi, ventilatsioon.

Korteriomanikele taskukohase eluaseme esmaseks tagatiseks on elamu plaanilised hooldused ja remondid. Kuniks taskukohast ja energiatõhusat uut ehitada on kulukam, tuleb vastavalt pikaajalisele majanduskavale korrastada või rekonstrueerida vana. Täna on see enamiku kasutuses olevate korterelamute osas odavam, kui lammutamine ja uue ehitamine.

Autor: Veiko Välja

 Artikkel ilmus 15.10.2023: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120239854/kortermajade-renoveerimine-votaks-leibkondade-rahakotist-margatava-summa