Ohtlikud jääpurikad on märk hoolimatusest ja raiskamisest

Targalt tegutsedes saab jääpurikate ja -kamakate tekkepõhjuseid räästas või katusel ära hoida. 

Artikkel avaldati Eesti Päevalehes, Ehitus ja Kinnisvara erileht (märts 2017)

Nagu meie laiuskraadil juba tavaks on saanud, saabuvad talv, lumi ja ohtlikud jääpurikad paljudele kinnisvaraomanikele ootamatult. Samas ei tasu katustelt tuleneva ohu märke otsida tuleviku ilmaprognoosidest, kuivõrd isegi hinnatud asukohaga kinnisvarapiirkondade talvisest tänavapildist ja viimaste aastate uudiskünnist ületavate purikalugude pealkirjadest meedias.

Lume ja nullilähedaste temperatuuride saabudes kordub aastast aastasse sama stsenaarium. Murelikud ametnikud, kohalikud omavalitsused ja kindlustusfirmad hoiatavad kinnisvaraomanikke ja korteriühistuid räästas rippuvate jääpurikate ja hooldamata katustega kaasnevate ohtude eest, kutsudes omanikke üles erilisele hoolsusele. Aastatega väljakujunenud harjumuse kohaselt asuvad  kinnisvara korrashoiu eest vastutavad isikud tegutsema, mis reeglina tähendab hoone ümber kepikeste ja lintide paigaldamist või mõne labidamehe katusele saatmist. Kindlasti viitavad sarnaselt toimetavad kinnisvara omanikud piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Rääkimata tänapäevase insenerteabe põhjal mõistliku ja rahalist kokkuhoidu tagava majanduskava koostamisest.

Nii kuuleme ikka ja jälle uudistest – koolilaps sai katuselt langenud jääpurika tõttu viga ja viidi haiglasse, kortermaja juures bussi oodanud ja jääkamakaga pihta saanud tütarlaps langes koomasse, vanalinnas sai raskelt vigastada ja suri hiljem haiglas seal jalutanud turist, rääkimata lugematul arvul pihta saanud ja lõhutud autodest. Karm reaalsus võib linnaruumis liikuvat pahaaimamatut jalakäijat tabada sulailmadega katustelt kukkuvate jääpurikate- ja kamakatega.

Miks ühel osal kinnisvaromanikest ja korteriühistutest probleeme talve tulekuga praktiliselt pole ja samas kõrval asuvas ning sarnases majas on probleemid üle pea kasvanud.  Millised on räästas purikate ja katustel jääkamakate tekkimise põhjused, ehk teisisõnu kuidas saab hoonetel võimalikke probleemide tekkimist ära hoida:

-          puudulikust soojustusest tingitud soojalekete kõrvaldamine – katuse või pööningu nõuetekohane soojustamine tuleb tunduvalt odavam, kui kulukate küttearvete eest tasumine;

-          jää sulatamise võimaluse lisamine vihmaveesüsteemidele – tuleb odavam kui jääst kahjustatud vihmaveesüsteemide remont või rennide käsitsi puhastamine;

-          katusele piisavate lumetõkete ja hoolduseks vajalike käiguteede rajamine – tuleb odavam kui maksta võimalike tervisekahjude ja ainelise kahju põhjustamise eest;

-          kõik eelnev kokku eeldab hoolduseks ja remondiks vahendite planeerimist – hoone tehnilise seisukorra ülevaatust, dokumenteerimist ja selle põhjal pikaajalise majanduskava koostamist.  

Kulude parema kontrolli alla saamiseks tasub harjumuspärased tegevused ja kinnisvara tehniline seisukord vähemalt iga 5 aasta järel taas värske pilguga üle vaadata. Tehtud tööde dokumenteeritud info ja tänapäevane insenerteave võimaldavad omanikel paremini planeerida tulevikuks vajaminevaid hoolduseid, remonte ja vahendeid.

Autor: Veiko Välja
Fotod: internet